depresiivne ja maniakaalne

Must masendus ei kao mitte kuhugi, ikka seesama üks jama. Fucking hell, aind õudukad ja asjad ja mälestused mis lihtsalt rammivad täie pasaga sisse niimis kole. kaua võib, see on rekord lihtsalt.. fuck fuck fuck. 23 juuni lähen ära tsölibaati , aitab jamast kopp on sajaga ees... nothing lihtsalt nothin ja after the storm. Ei anna elada. sama värk mis ennem oli, Ei taha magama minna, sest ei saa, ja ei taha ärgata sest päev on vastik ja mõtteid täis.

Aga muudest asjadest ka.
YaG.i proov oli cool, meiel tuli üks neiu jembet mängima, ja saime ühe uue loo ka valmis, nüüd tuleb järgmises proovis kõik korralikult läbi mängida ja saab rahuliku südamega konsale minna.
Kõige rohkem ma kardan seda kunstikooli lõpupidu... fuck fuck fukc.....

smallest mans everywhere

Pole pikka aega midagi kirjutanud, seega kiire ja pole tuju olnud. mustad pilved ja selge taevas vaheldumisi. alustaks ehk mingist positiivsest asjast.
YaG-iga läheb väga hästi, lindistused tehudt, pildid tehtud ja esimesed Live-d ka kirjas.

1. 5 juuni rockikas
2. 9-11 juuli lelle alternatiiv, kuhu me saime nii, et me isegi ei reganud sest regamine oli lõppend ja me saatsime kirja ja saime ikka esinema... ou jeee
3. peks ka olema 19 juuni kunstika lõpupeol, aga see vist veel lahtine

Igatahes selle asjaga läheb hästi. Täna peaks hakkama ka koduka disainiga tegelema.

Argielu juurde siis.Eile pidas vanaema juubelit ja ma kinkisin talle pildi, kus oli tema isa ja ema ( tänk juuu maarja) kohe kui nägi hakkas nutma. :D ju läks asja ette kingitus. aga jahh siis käisin proovis, kus tõmbasin pilve ennast ja siis tagasi sünnale. Munchisega oli mega hea liha järada ja kohvi juua. Aga kui kaine rooli kohustused olid täidetud siis läksin linna. Priit, Karin Liisa ja perekond Drama mama. Cool on see et keegi ei saa ikka endaga hakkama ja siis piitu sunnitakse sõpru valima, mis on eriti fucking sick. Mul pohhui mina ei põe, kes kus on, saan hakkama, aga jahh, mõndadel vist on mingid ego või tra teab mis probleemid. Meenutab lasteada mulle, kus mõned kes läbi ei saanud siis tehti sellist teatrit enda elu mis teha, Priidust on kahju aind.
Inga teema pealt ka niipalju, et sain alice käest teada et tal ikka kõik fine ja hästi läheb, asi seegi. Loodan et saab oma lõputöö tehtud ja asjad koda. See et ma teda lives ei näe on üks asi.. krt unes kummitab koguaeg... tahaks juba üle saada aga mis teha, saab hakkama.

Täna on FE proov ka ja lõpuks tuli kalale mõistus koju ja ehk lähme lindistama, samas see pole esimene kord ja ennem ma ei hõiska kui lood purgis on, Sest ajalugu on näidanud et jutuks need asjad ka jäävad.

Miski minu sees ütleb, et Aitab

Peale umbes nädalast tsüklit oli täna kaine päev ja väga kiire. Muidugi tsüklist väljatulek toob taas edukalt ka mustad pilved peakohale, kuid neist tuleb kuidagi võitu saada, või kuidagi peab nendega hakkama saama. Loomulikult suutsid mõned indiviidid täna mul juhtme kokku ajada ja mulle sellist jüra panna, et anna abi, aga see selleks, olen selle kõik ära teeninud. Kui tänasest päevast lähemalt...
Mingi kell 13 vist oli, läksin Liisa poole, kes tegi mu südame tatoka üle. Pilt sai ilus, kuid stoori selle pildi taga kuigi ilus pole. Täna sai ka 5 kuud täis sellest elu mõjutanud sündmusest ... kuid.... peale seda pidin minema pulma esinema ( mina oliveriga mängisime kidradel ja 2 piffi lõõritasid) muidugi oli eriti armas kuulata preestri juttu armastusest ja truudusest ja igavesest sidemest ja millest veel...super lux. Peale proovi tõmbasin otse proovi, mis sai mingi kell 23 läbi ja fucking sääsed tahtsid ära süüa meid elusalt vist. Aga proov oli edukas. Saime ühe uue loo tehtud ja ja ühe vana loo sedae paika ja vahe koha leiutatud. Igati cool.
Homme on ( täna) pärnuse minek kus on siis konsa, ja pühapäeval on kell 15 lindistamine YaG-iga. Kogu see fucking nädal on rabalemist ja emotsioone ja tundeid seinast seinani täis, suht mõtlema on pannud, ja värki.... no jahh, las ta olla nagu on.
Ehk... kunagi.... keegi.....
Momford and the sons-After the storm

YaG

Uuuuh jeesus, Mitu päeva pidu ja prallet hakkab tunda andma. Muidugi on see hea moodus unustada, kuid jahh, pured ei upu pudelis vaid jäävad siiski pinnale. See selleks, Lahe on olnud . Pidu ja pralle. Samas praegu on kuidagi imelik olla, mingid vanad asjad on hakanud kummitama kuigi kohe saab 5 kuud mööda aga pohh, saab hakkama. Nii kaua ma polegi vaba ja vallaline olnud, super rekord, ega ei paista et tuleks ka keegi. Samas täiesti savi, üksi on ka cool olla, saab hakkama, kuigi jamhh.....Ei ei ei ... ei usalda kedagi enam.

Aga uus bänd on super lahe...üli lahe ja asjad liiguvad. 29 on esinemine. siis see neljapäev on lindistus ja see nv tuleb pildistamine. ou jeeeeeeeeeeeeeee. Asjad liiguvad ja ehk saab sellest bändist asja. Varsti peaks tallinna ka minema. aga nad pole veel vastanud mulle. eks näis mis saab

Ulme viljandci ja disco kuul

No käidud nagu naks.
Kohale jõudes panin ühe mõnusa tüki kooki nahavahele, siis alksi ja nii see pidu jätgus. Mingi kell sain aru et olen jumala segi ( koogist enamasti). Ja maurasin seal ringi. Esinemine ise läks suht normilt mu meelest ja rahvas möllas sajaga. Peale esinemist käis joomeng edasi. Vahepõge enne konsast.... Ilmarises ( bussijaama juures ) Oli soojenduse tegemine ja seal sai sellist kino mida sõnadega ei oska kirjeldada, seda peab ise nägema, igatahes ma olin pasakrampides. Kärtsu-jan sebis mingi piffi ära ja värki. Mina panain backstages koos jmke ja teiste tegelastega õlut ja viina. Siis tuli alol hea idee keset jmke konsat disco kuul lakke kruvida, egas migai, mõeldud tehtud, mina võtsin kuuli, tema tõi redeli ja keset konsat, seal laval me ukerdasime selle kuuliga, jmke mängis rahulikult edasi, meie monteerisime kuuli lakke, igatahes lakke ta sai ja pidu läks edasi. Kui konsa läbi sai ja bändi õlled joodud läksime pätsa poole,Meil oli suur kaader, aga ajapikkiu kadusid kõkk ära kuidagi. Igatahes sirla leidis viljandist selle auto mis Kättemaksu kontoris see punane oli, ja siis oli vaja mul punasetäpiline trikoo selga panna ja seal auto juures poosetama hakata. Tra mis poosid ja asjad, hommikul oli veidi piinlik. Kui te arvate et see trikoo mu seljas oli piinlik, siis pärast pätsa maja juures tehti vabsee akti pilte minust ja... ( vot ei ütle) Aga kõik üllal eesmärgil ja kunsti nimel. Et lahe oli, Hommikul kustutasin salaja mõned väga jubedad ja paljastavad pildid ära ikkagi. Ja käisime kambaga purksi söömas ja võtsin asjad alo käest ning sõit tartusse. Tartu tee peal nägime 2 karu teeääres tsillimas. Koha auto teeäärde ja sirla hakkas klõpsutama, terve kolonn oli teeäärde parkinud et mõmmisi vaadata ( beebid olid alles, kus kurat see emakaru oli, seda ei tea).
Igatahes nüüd kodus, puhkan ja siis proovi

sau

Kolmapäev ja puhkus

Mis ma peaks nüüd mingi kokkuvõtte tegema vist..
Igatahes reedel käisin linnapeal laaberdamas, jõin jumala kapsask ennast, rockikas ja savoodis ja igalpool ... siis magama sain mingi 3-4 ei mäletagi. Hommikul kell 5:30 oli äratus ja vaja 6eks vanemuise ette jõuda. Pakkuge kas ma olin purjus ja väsiud või ei . Igatahes Bussile ma jõudsin ja tee tallinnase juuksuri huinjaa võistlusele võis alata, Ma ikka haisesin rämedalt ja surin bussis, ja seal võistlusel ka. Suht piinlik. Igatahes, võistlusel tegin oma töö ära ja hakkasin siis sinna foto värgi poole liikuma, kus kõigist pilte tehakse ja siis võtab üks piff mu rajalt maha... ou ou ou ou sa meile tööle ei taha tulla, ohoh, igatahes rääkisime ja võtsin visiitkaarti ja esmaspäeval lähen asjaga tutvuma ja kuikõik hästi läheb siis 17 mai olen tartust jeed. Saab ehk mõtted mujale, kuid kahtlen süda teeb ikka oma tööd ja selle naiste värgiga, millest saab varsti 5 kuud mööda on ikka sama seis ja sees sama jura.....Igatahes...Kui tartu jõudsin siis ka panin pidu, ja pühapäeval vist oili suht passimine. Esmaspäeva võtsin vabaks ja puhkasin ja siis hellas klassijuhataja ja soovis õnne III koha puhul... jipijeeeee.
Eile siis käisin koolis, sain oma auhinna kätte ( karikas, diplom, ajakiri, minisirgendajad, lõikuslina, mingi kott) Ja siis koolsi lõikasin juukseid ja kodus ka, ning viimane töö lõppes pool 11 ja siis linna, passisin raxiga savvis, tegime mõne jalka jõime õlut, siis tuli liisa koos kamraadedega, siis oli sander ja lauri kes olid sigapurjus ja segi ja ajasid sellist kelbast et anna olla, ja siis mingi kell koju ja nüüd passin ja naudin vaba päeval

the end

Elumees elumees

Rax saatis hea artikli postimehest,mis suht mind iseloomustab praegu.
Missugune ta on, see elu- või naistemees?

Ta on hea suhtleja ja lõbus seltskonnahing, oskab ja armastab teha naistele komplimente. Ta näib aus ja kindlameelne oma sõnades ja tegudes, seetõttu on ta väga sümpaatne. Ta näitab teie suhtes üles maksimumhuvi, aimab õhust teie unistusi ja püüab neid jõudumööda täita.

Temaga on hea ja kerge ja mõne aja pärast teile tundub, et olete tuttavad juba palju-palju aastaid. Kuid sellised omadused võivad olla ka moraalikindlatel meestel. Seetõttu ärge rünnake kohe vihaselt sisistades sarnaste iseloomujoontega uut tuttavat: „Ahaa! Vahele jäid!"

Elumehe alaliik on rõõmsameelne Don Juan. Isegi tema juba vanas kehas elab suurepäraselt alaealine hing. Ta on pidevalt ideaalse naise otsinguil. Sellega ta õigustabki oma sagedast partnerite vahetust.

Don Juan on väsimatu romantik. Ta on valmis öö läbi laulma oma väljavalitu akna all, ronima kättesaamatutesse kõrgustesse, et kirjutada sinna suurelt oma armastatu nimi, teha kõike oma südamedaamile „pompöösselt". Tema etteasted jätkuvad seni, kuni naine ei püüa oma unistuste meest kodustada. Sellise naise vastu kaotab Don Juan kohe huvi ja siirdub uutele jahimaadele.... Artikli üks osa, kui kedagi rohkem huvitab siis annan lingi ka http://www.24tundi.ee/?id=254623

Eile oli taas üks neist rasketest päevadest, just nimelt vaimselt. Vanad asjad ja uued ajsad peale, aga saab hakkama. Just kui arvad et enam sitemaks ei saa minna, siis on oht et läheb, ehk see annab elule uue mõtte, samas ehk see keerab kõik veelrohkem peapeale, aga sellest ei hakka siin rääkima rohkem. Kooli võistluseks peab hakkama harjutama ja möllama, aega on nii vähe ja ma siis hakkan jamama sellega. Tuju ja isu midagi teha on täiesti null.
Sid-ist tunnen ka nii puudust, ei tea kuidas tal läheb või mis teeb, ei julge helistada ka sest tean et minuga ei taheta suhelda ja ei taha see pealesuruja ka olla. Ühesõnaga on kõik nagu ennem, ei midagi paremat, kui siis veel halvemat. Life just sucks for me. Kuigi see pole ju kõige hullem ja on hullemaid asju, kuid mis siis, kui ma tunnen ennast sitasti siis on see hull minu jaoks ja vabsee ei koti et kellelgi teisel kuskil võib veel sitem olla või on hullem mure.